USA Majandus

USA MajandusHannes AavasteI. Loodus1. Geograafiline asendPõhiterritoorium: 24° pl kuni 49° pl ja 68° lp kuni 124° lp.

Alaska: 57° pl kuni 71° pl ja 140° lp kuni 164° lp.

Havai saared: 19° pl kuni 25° pl ja 155° lp kuni 170° lp.

2. Kliima ja ilmastikUSAs on esindatud kaheksa 11-st põhilisest kliimavöötmetest. Riik laiub üle kogu mandri, ulatub Alaskas kaugele põhja ja Hawaiil Vaiksesse ookeani ning on seetõttu kliimaoludelt väga mitmekesine. Põhiosa territooriumist asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse. (5, lk. 178). Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pemhe talv. Niiske lähistroopiline kliima domineerib USA kaguosas. Kirdeosas on parasvööde jaheda suvega, kesk-lääne osas aga on soe suvi. (3, lk. 182-183).

Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale, külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas.

OpenStreetMap Logo

United States

United States

(5, lk. 178).

Aasta keskmine temperatuur kõigub 29°C Floridas kuni -13°C-ni Alaskas. Peale Uus-Inglismaa, Alaska ja loodeosa Vaikse ookeani ranniku on suvi soojem kui suuremas osas Euroopas. Lääneosa mägedes ja tasandikel ning Kesk-Läänes, kus Suur Järvistu võib isegi kõlmuda, on talv eriti karm. (2, lk. 62).

Taimekasvu periood, s.o. periood, millal põllukultuure on võimalik kasvatada ilma tehissoojuseta, kestab näiteks suurel alal USA lõunaosast rohkem kui 200 päeva. Samuti on lääne rannikul merelise kliima tõttu taimekasvu periood pikk (4, lk 114-115).

Aastane sademete hulk on kõige suurem Kordiljeeride läänenõlvul (3000-4000 mm/a), Kaskaadides kohati kuni 6000 mm/a. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000-1200 mm/a). (5, lk. 178). Tasandikel väheneb sademete hulk suunas idast läände ning maa keskosas on sademeid 250-500 mm/a. Kirde USA-s laiuvad isegi kõrbed, kuid läänerannik on jällegi suhteliselt sademete rohke. (4, lk. 115).

Kuigi ilm USA-s on sageli lausa äärmuslik - keeristormid, tsüklonid, üleujutused, äikesetormid ja põud on mõnes piirkonnas tavalised - on sealne kliima põllumajanduseks äärmiselt sobiv. (2, lk 62).

3. PinnamoodUSA pindala on 9 372 607 km2, sellest on maismaa 9 166 751 km2. On loomulik et nii suure ala pinnamood varieerub suuresti. Umbes poole tema territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas.

Idaosas paikneb vana, tugevasti kulunud Apalatši mäestik, mille kõrgeim tipp on Mount Mitchell (2037 m). (5, lk. 178). Apalatši mäestikul on olnud väga omapärane roll USA sotsiaalse ja majandusliku geograafia arenemisel. Nimelt paiknevad sellel alal kõik kunagised kolooniad, kuid piirkonna iseäralik pinnamood takistas neid arenemast sarnaselt ja kujunesid väga erineva kultuuriga piirkonnad. Osa parematest kivisöe varudest painevad just Apalatšidest, kuid sellele vaatamata on sellele alale iseloomulikud USA ühed tõsisemad majanduslikud probleemid. (4, lk. 111-112).

Apalatši mäestikku eraldab ookeanist Atlandi rannikumadalik, mis on kergesti ligipääsetav regioon. Selle ala jõesuudmetel on isegi võimalik sõita suurtel ookeanilaevadelApalatšidest läänes laiub lainja pinnamoega Kesktasandik, millest läänes asub omakorda Suurtasandik. Kokku moodustavad nad ühe suurima tasandikulise ala maailmas. Suurem osa Kesktasandikust on madala kõrgusel merepinnast. Selle idaserv on 610 m üle merepinna. Kõrgus merepinnast suureneb järk-järgult liikudes lääne poole, jõudes kõrguseni Suurtasandiku lääneserval 1200-1500 m. Pinna vormist lähtudes võimaldavad Kesktasandik ja Suurtasandik väga häid tingimusi põllumajanduseks, suured kõikumised kliimas mõnedes piirkondades aga pärsivad seda. (4, lk. 112; 3, lk. 184).

Lääneosas paiknevad Kordiljeerid, mille kõrgema osa moodustab alpiine Alaska ahelik, kus asub kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp McKinley (6193 m). (5, lk. 178). Mäed mängivad tähtsat rolli kliima kujundamises, samuti leidub nendes tohutult maavarasid. Kordiljeerid on ka omamoodi barjääriks ida- ja lääneosa vahel, kuigi tänapäeva globaalses maailmas see muidugi nii suurt mõju ei avalda kui riigi algusajal. Rannikuala ja Kordiljeeride vahel paikeb terve rida platoosid ja nõgusid. (3, lk. 185).

Geoloogiliselt ehituselt kuuluvad USA siseosad Põhja-Ameerika platvormi, Kanada kilp ulatub ainult riigi põhja- ja kirdeossa. Idast piiravad platvormi hertsüünia kurrutusel tekkinud Apalatšid, läänest tertsiaari kurdmäestikud, mis on ühtlasi USA seismiselt aktiivseim ala. Yellowstone'i platoo Kaljumäestikus on maailma suurimaid geisrite piirkondi.

4. Maavarad, nende seos tööstuse kasvu ja arengugaKivisüsi oli USA tööstusliku ekspansiooni energiaallikas. See oli nii isegi enne II maailmasõda, kuigi siis hakkas kivisöe osakaal energias vähenema, sest arenes nafta ja maagaasi kasutamine. Praegusel ajal annab kivisüsi vähem kui veerandi riigi energiavarustusest. Suurimad kivisöe tootjad on Kentucky, Wyoming, Lääne-Virginia, Pennsylvania ja Illinois osariigid. Suured kivisöe varud asuvad lääneosariikides, aga tootmist takistab seal väike kohalik vajadus ja pikk maa USA idaosa turule, kuigi viimane on põhjatu. Kivisöe kasutamine energia saamiseks toob endaga kaasa nii õhu saastumise kui ka maastiku rikkumise, mistõttu on USAs kehtestatud ranged ettekirjutused kivisöe tarbimiseks. (3, lk 117-118). USA kivisöe varud on võrreldavad kunagise Nõukogude Liidu omadega ja need ei tohiks ammenduda enne kahe sajandi möödumist.

Nafta ja maagaas annavad 2/3 USA energiast. Põhilised maagaasi ja nafta maardlad asuvad Texase, Alaska, Lousiana, California ja Oklahoma osariigis. USA on üks suuremaid nafta ja gaasi tootjaid aga samas ka tarbijaid, ligi pool USAs tarbitavast naftast impordidakse. Veel on USAl suured energiavarud põlevkivi ja tõrvaliiva näol, kuid nende töötlemine on kallis ja toob kaasa suured keskkonnaprobleemid. (4, lk. 188; 3, lk. 118-122).

Suurimad rauamaagimaardlad asuvad eelkambriumi kristalseis kivimeis Ülemjärve ääres, kus saadakse 90% USAs tarbitavast rauamaagist. Sarnaselt kivisöega oli ka rauamaagil tähtis osa tööstuse arengus 19. saj. ja 20. saj. algul.

USA toodab, põhiliselt Arkansase osariigis, alla 5% vajaminevast alumiiniumimaagist ehk boksiidist, vaatamata sellele tarbib peaaegu 25% kogu maailma töödeldud alumiiniumist. Suurema sõltumatuse võti alumiiniumi osas paikneb tehnoloogias, mis võimaldaks madalama kvalideediga kodumaiset maaki efektiivsemalt kasutada. (4, lk. 124).

Lisaks sellele leidub USAs rikkalikult vaske, pliid, tsinki, nikklit, kulda ja vaske ning mitmeid mittemetallilisi mineraale nagu näiteks väävlit, fosforiiti ja potast. Need materjalid on tähtsal kohal keemiatööstuses. USA on ka üks tähtsamaid uraani tootjaid maailmas.

Vaba maa ja maavarade rohkus on oluliselt aidanud kaasa individualismi ja eetika kujunemisele, sest enamus inimesi võisid raske tööga saada maad, ettevõtte või hea töökoha. On ju selge, et USA tohutu arengu põhjuseks ei saa olla ainult loodusressursid, sest ka näiteks Venemaa alal on head looduslikud alused eduka ja võimsa suurriigi loomiseks, kuid sellist asja ei ole mitte sündinud.

5. HüdrosfäärSiseveekogud hõlmavad 205 856 km2 USA pindalast. (1, lk. 44). Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosa hõlmab Mississipi jõestik, idapoolsed lisajõed on veerohked ja laevatatavad, läänepoolsed jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuses. Apalatšidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt laskuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad. (5, lk. 178-179).

Ameerika jõgede süsteemi võib nimetada kui juurdepääsu loodusest. Mississipi-Missouri jõestik oli USA esimene veondusvõrk ja isegi tänapäeval on siseveestiku laevatranspordil tähtis osa tööstuse ja põllumajanduse arenduses. Näiteks Mississipi jõe laevatavus on aastas umbes 200 000 tonni miili kohta ja ta on selle näitaja poolest maailmas teine Niiluse järgi. Mississipi võimaldab odavat transporti naftale, terasele, kivisöele ja kemikaalidele.

St. Lawrence jõgi võimaldab juurdepääsu USA põhjaosas asuvale Suure Järvistule, mille kaudu on võimalik navigeerida peaaegu poole mandrini tagades suhteliselt odava transpordi näiteks teraviljale, kivisöele ja terasele. Selle piirkonna veestik võib aga talvel külmuda.

Enamus läänepoolsetest jõgedest mängivad suuremat rolli põuaste alade veega varustamises kui transpordis. Columbia jõgi on kuni Idahoni laevatatav. Colorado jõe tähtsus Lääne põllumajanduse ja tööstuse arengus on äärmiselt suur. (3, lk. 185-186).

6. Biosfäär6.1. Mullastik ja taimestikUSA mullastik ja taimkate on pärast eurooplaste asustamist tundmatuseni muutunud. Põhja pool on valdavad leetmullad, Mississipist läänes aga mustmullalaadsed mullad, kus laiuavad ääretud nisupõllud ja karjamaad. Suurema osa Läänest katavad kastanmullad. Suurt nõgu katab poolkõrbe- ja kõrbetasandik, madalaimas paigus on ka sooldunud muldi.

Mets katab ligi kolmandiku USA territooriumist, neid on kõige rohkem säilinud mäestikes ja riigi kirdeosas. Eriti tihe ja kõrge mets kasvab Ranniku-Kordiljeerides. Põhja pool kasvavad segametsad, kus laialehistest puudest on esindatud vaher ja pärn. Segametsadele järgnevad laialehelised metsad, mis on paremini säilinud Apalatšides. Lõunaosas lisandub heitlehistele metsadele ka igihaljaid puid nagu mangoolia ja loorber. Ida- ja lõunaranniku metsades kasvab peamiselt mänd, soostunud aladel, eriti Floridas, ka sooküpress. Lääneosas on kuiv madala taimkattega rohtla. (5, lk. 179)6.2. LoomastikLoomastik on kõige liigirikkam ja paremini säilinud lääneosa mäestikes, kus elavad näiteks lumikits, kanada lammas, grisli, ilves ja nugis, lõuna pool ka jaaguar, puuma ning vööloom. Idaosa segametsades elavad pruunkaru, hunt, punaorav, lehtmetsades vapiti, virginia hirv baribal, vöötorav ja mitmeid nahkhiireliike. Kaguosas elutseb ka troopikaloomi: alligaator, kaimankilpkonn ja pekaari, lindudest flamingo. Varem suurte karjadena elutsenud piisoneid leidub nüüd ainult looduskaitsealadel. Tavalisemad on närilised, näiteks rohtlahaukuja, iseloomulikud on ka ameerika mäger, harksarvik, koiott ja lõgismadu.

USA on üks looduskaitse algatajaid, 1872. a. rajati Yellowstone' is maailma esimene rahvuspark. Praegu on USA-s rahvusparke üle 100. (5, lk. 179).

II. Ühiskond1. SotsiaalsfäärVäga suure territooriumiga riikidest pole USA ainsana ei ülerahvastatud ega alaasustatud. USA-d ei ole rajatud etnilise ühtsuse põhimõtte kohaselt ega kindlates geograafilistes piirides, vaid demokraatia ja vabaduse põhimõtte järgi. USA-d on kirjeldatud tihti kui ühtset ühiskonda. See ühtsus ei seisne aga sugugi mitte etnilises koosseisus, vaid hoopis inimeste suhtumises ja kultuurijoontes, mis on arenenud viimase 200 aasta jooksul. Ameeriklaste väärtushinnangud on sarnased Lääne-Euroopa rahvaste omadega, sest suur osa USA rahvastikust on moodustunud just sellest piirkonnast sisserännanud inimestest.

1.1. Demograafilised näitajadUSA-s elab 1999 aasta seisuga 272 690 813 el., 1990. aastal oli see arv 248 790 925, mis teeb rahvastiku kasvuks 9,6% 10 aasta jooksul. (1, lk. 44). Keskmine rahvastiku tihedus USA-s on 28 el/km2. (7, lk. 405). Seega ei seisne ülerahvastatud USA probleem mitte inimeste liiga suures arvus nagu näiteks Jaapanis, kus rahvastiku tihedus on 340 el/km2, vaid elanike mõjus keskkonnale ja liigses tarbimises.

USA elanike arv kasvas väga kiiresti 19. sajandi algusest kuni 1930-ndate aastate majanduskriisini. See kasv oli tingitud nii suurest loomulikust iibest kui ka immigratsioonist. Sündimus langes peale suurt majanduskriisi 30-ndate keskpaigas 1,8%-ni aasta kohta, aga tõusis jälle peale II maailmasõda. 70-ndate keskpaigas aga langes sündimus ajaloo madalaimale tasemele - 1,46% aastas, aga 90-ndatel hakkase see näitaja jälle märgatavalt suurenema. (4, lk. 127)1999. aastal oli USA-s sündimuse, suremuse ja iibe näitajad 1000 aastakeskmise elaniku kohta järgmised: (7, lk. 407)sündimuse üldkordaja: 14,4suremuse üldkordaja: 8,6loomuliku iibe kordaja: 5,8rändeiibe kordaja: 3,1koguiibe kordaja: 8,9Loomuliku iibe kordaja poolest on USA maailmas teisel kohal. Oodatav eluiga sünnimomendil on meestel 73,9 aastat ja naistel 79,4 aastat, mis annab tunnistus kõrgest heaolu ja meditsiini tasemest.

Väga oluline osa USA rahvastiku kasvus immigratsioonil. Alates 1820 aastast on USA-sse sisserännanud rohkem kui 50 miljonit inimest. Loomulikult ei ole need immigrandid suurendanud USA rahvaarvu ainult oma saabumisega, vaid ka tulevaste põlvede näol. Alates 1960-ndate aastate keskpaigast ja eriti 1980. aastast on sisseränne olnud eriti elav. 80-ndatel asus USA-sse elama arvatavasti 10 mln. (legaalset ja illegaalset) sisserändajat, see on rohkem kui ühelgi teisel aastakümnel. Uustulnukad pärinevad ülekaalukalt Aasiast ja Ladina-Ameerikast. "Ameerika - kõikide võimaluste maa", see on ajendanud juba kolme sajandi jooksul miljoneid peresid jätma oma kodu ning asuma elama võõrale maale, mida iseloomustab vabadus, sotsiaalne heaolu ja võimalus majanduseks. Emigratsioon USA-s praktiliselt puudub, millest võib järeldada, et see moto peab paika.

2030. aastaks ennustatakse USA-s rahvastiku arvuks 305 miljonit ning edasist juurdekasvu pidurdumist. Selleks ajaks võib üle 21% USA rahvastikust olla üle 65 aasta vana, mistõttu on vähem noori inimesi. Sellisel rahvastiku struktuuri muutusel on mitmeid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid, aga eksperdid ei väida sugugi ühiselt, et need muutused osutuvad ilmtingimata negatiivseteks. (4, lk. 128-129).

Enamus USA elanikest paikneb Mississipist idapool ning läänerannikul. Ameeriklased on väga mobiilsed inimesed. Hinnanguliselt 20% kodanikest muudab iga aasta elukohta. Põhilised ümberasumissuunad on maapiirkonnast linna, kesklinnast äärelinna ja kirdeosariikidest lääne- ning lõunaosariikidesse. Selline ümberasumine näitab seda, et ameeriklased peavad isiklikke eelistusi ja karjäärivõimalusi tähtsamaks kui algset kodupaika. (3, lk. 202-203).

76% elanikest asub linnades. See on tööstusliku ja tehnoloogilise revolutsiooni tulemus. Agraarsest ühiskonnast üleminel industriaalühisonda algas 19. sajandi alguses, millega kaasnes ka linnade tähtsuse suurenemine. Viimsel sajandil on urbaniseerumine olnud eriti intensiivne. Selle põhjuseks on ka teenindussektori osatähtsuse suurenemine, sest nagu industriaalmajandus, toimib ka teenindus kõige ökonoomselmalt just linnas.

1.2. Rassiline, lingvistiline ja etniline koosseis.

USA-s on jaguneb rahvasti põhiliselt valgeteks, sh. hispaaniakeelne elanikkond (84%) ja mustadeks (12%). Põlisrahva osatähtsus on äärmiselt väike, 0,86%. Teatavasti on mustanahaline elanikkond kujunenud 17. - 18. sajandil Aafrikast toodud neegerorjade järglasetest, mistõttu rassism oli ja on USA-s väga suur probleem. Paljud eksperdid ennustavad, et täielikku võrdsust ei saa olema nii pea, kuigi legaalselt mingit diskrimineerimist loomulikult ei tohi olla. Üle 57% mustadest ameeriklastest elab nö. vaeste linnaosas, kus valgeid elab ainult 27%. (3, lk. 198-199)Üle 4/5 rahvastikust moodustab inglise keelt kõnelev ameerika rahvus. Vähemusrahvustest moodustavad suurema osa hispaanlased ja sakslased, vähem on prantslasi, itaallasi, poolakaid ja venelasi.

1.3. SotsiaalmajandusUmbes 14% USA elanikkonnast võib lugeda vaeseks, kellest 32,7% moodustavad mustad, 28,7% hispaanlased ja 11,3% valged, kelle hulka ei ole arvatud hispaanlased. Peaaegu 72% vaestest elab suurlinnades. Rassiline erapoolik ja kultuuriline suhtumine on loonud suure barjääri afroameeriklaste, Mehhikoameeriklaste, põliselanike ja isegi Apalatši valgete jaoks nii linnas kui maal. See erapoolik suhtumine ei avaldu ainult töökoha saamise võimaluses, vaid ka ebavõrdses hariduse andmises.

Iga dünaamilise ja muutuva ühiskonna probleem on nende inimeste vaesumine, kellel puuduvad võimalused areneva ühiskonnaga kaasa minna. Sama juhtus ka Apalatši piirkonna talupidajatega, kes ei suutnud isoleerituse ja väiksuse tõttu moderniseerida oma farme ning moodustavad nüüd küllalt suure osa USA vaestest inimestest.

Esineb ka regionaalne erinevus sissetulekute osas, mis õhutab inimesi migreeruma vaestematelt aladelt rikkamatele. Probleem on aga selles, et sellistest migreerujatest on vähesed võimelised saavutama väikse rahaga ja oskustega head elu, sest esineb kultuurne erapoolikus ja tihe konkurents. (4, lk. 166-167)On oht, et sisserände suurenemine võib piirata mustade võimalusi, sest nad peavad üha sagedamini nii poliitiliselt kui ka majanduslikult võistlema uusimmigrantidega. Mõnel pool, näiteks Los Angeleses, on sellised pinged juba tekkinud.

Üle 90% tööhõivelisest elanikkonnast on palgalised töötajad, 8,9% ettevõtete omanikud ja vabakutselised. Suur osa USA rahvuslikust rikkusest kuulub suurkodanlusele, kes moodustab umbes 1% tööhõivelisest rahvastikust.

Tööpuudus oli 1999. aastal USA-s 4,2%, Euroopa Liidu keskmine oli sellel perioodil 9,4%. (7, lk. 415).

2. Majandus ja selle rahvusvaheline mõju2.1. Tugeva majanduse alused.

"American dream" ehk "ameerika unistus" on eluideaal, kus individuaalne ettevõtlikkus ja majandusliberalism harmoniseeruvad hästi sotsiaal- ja haldussfääri õigluse ja demokraatia printsiipidega. See ideaal on hästi toiminud ka majanduse arengus. (8, lk. 48)Töö eetika ja individualism on USA-s kõrgesti arenenud. Indiviidi õiguste rõhutamine on edendanud eraettevõtlussüsteemi arengut tasemini, mida võib täheldada üksikutes riikides maailmas.

Ameerika individualism, konkurents, eraomand ja materialism on teravas kontrastis vähem industrialiseerunud maailma väärtushinnangutega, kuid samas kontrastis on ka majanduslik võimsus.

USA edestab kõiki teisi maid tehnika taseme ja energiaga varustatuse poolest, mis tagab talle kõrgeima tööviljakuse. Ameerika põllumajanduse ja tööstuse tootlikus ei ole mitte ainult maa enda elanike heaolu aluseks, vaid ta mõjutab suure ekspordimahu tõttu ka kogu ülejäänud maailma. Otsused, mis mõjutavad USA huve mõjutavad sama hästi ka vähem industrialiseerunud maailma huve ning industriaalmaailma tasakaalu terikuna. Näiteks autoorientatsiooniga ameerika kultuur on tegelikult maailma kütusehindade kujundaja. (3, lk. 194, 206).

Individualismi, raske töö ja eraettevõtluse rõhutamine viis USA seisukohale "more is better" ehk "rohkem on parem", viimased 200 aastat valitsenud suhtumine. Selline materialismi rõhuasetus aitab selgitada pidevat vajadust suuremate ja paremate autode, majade, riiete ja mille iganes järele, mida saab mõõta rahaga. Kui maailmas peaks algama üleminek puuduse, nappuse ajastule, mis ei ole sugugi mitte välistatud, siis on ilmselge, et USA peab oma tarbimisharjumusi muutma.

2.2. Üldised majandusnäitajadUSA riiklik kogutoodang on maailma suurim, 1995. aastal oli see näiteks 7100 mrd. dollarit (26 980$ inimese kohta). (6, lk. 14) Sisemajnduse koguprodukt elaniku kohta jooksevhindades oli 1999. aastal 32 000 eurot, mille järgi oli USA maailmas viies. Sisemajanduse kogutoodangust annab põllumajandus 2%, tööstus 26% ja teenindus 72%.

USA on üks maailma suurimaid eksportijaid ja importijaid. Ekspordi kogumaht 1999. aastal oli 692 787 milj. dollarit ja impordi kogumaht 1 059 220 milj. $, mis teeb kaubavahetuse bilansiks -366 433 milj. $. (7, lk. 424). Peamised väljaveokaubad on infotehnoloogia seadmed, masinad, tööstustoore, tarbekaubad, autod ja toiduained. Sisseveokaupadest on tähtsamad nafta, gaas, masinad, transpordivahendid, toiduained.

2.3. PrimaarsektorTööjõu hõivatus primaarses sektoris oli USA-s 1999. aastal 2,5%. Euroopa Liidu keskmine oli 4,4%. Põllumajandusmaa osatähtsus kogupindalast oli 1998. aastal ainult 4,5%, mis on Norra järgi maailma väikseim näitaja. Põllumajandussaaduste toodang elaniku kohta oli aga 1999. aastal järgmine (sulgudes EL keskmine):teravili: 1 236 kg (570 kg)kartul: 80 kg (117 kg)piim: 272 kg (336 kg)liha: 137 kg. (97 kg).

(7, lk. 414, 426 - 427)USA toodab rohkem teravilja kui Hiina või India, aga taa teeb seda kaduvväikese osaga tööjõust. Kõik need näitajad annavad tunnistust väga efektiivsest tootmisest, mis on tingitud kõrgest tehnoloogiaarengust, headest keskkonnatingimustest, jõukast ühiskonnast ja suurest turust.

USA farmid on tegelikult rohkem majandusärid kui farmid. Sellised traditsioonilised talupidamise põhimõtted - mis näiteks Eestis on väga levinud -, kus talu on justkui looduse lähedus, hakkavad USA-s kaduma. Põllumajandus on ikkagi majandusharu ja seega hea võimalus raha teenida.

Põllumajandussaaduste müügi osas sõltub USA lisaks suurele siseturule veel välisturust, sest kolmandiku põllumajandusmaa pealt saadavad saadused ekspordidakse.

2.4. Sekundaarsektor29,2% USA tööjõust oli 1999. aastal hõivatud tööstuses ja ehituses ehk sekundaarsektoris. 1995. aastal oli see näitaja 22,7%. USA-l on väga mitmekülgne ja tehnoloogiliselt arenenud tööstus. Juhtivad tööstusharud on elektroonika-, transpordi-, masina-, toiduaine ja rasketööstus. USA eripiirkondades on tööstusharud erinevalt arenenud. Näiteks maa kirdeosas toodedakse põhiliselt elektri- ja elektroonikaseadmeid, aga läänerannikul on tähtsal kohal lennukitööstus. Selline süsteem eeldab kõrgelt arenenud transpordi ja info liikumist, järelikult on logistika USA-s heal tasemel.

USA tööstusregioonid on samuti ühenduses ülejäänud maailmaga. Kompleksne infrastruktuur võimaldab juurdepääsu nendele toorainetele ja turgudele, millest tööstus sõltub. (3, lk. 209 - 210; 7, lk. 414)Tööjõu suur osakaal tööstuses on mõnevõrra vähendanud hõivatust tertsiaarsektoris. Viimane näitaja on küll arenenud ühiskonna karakteristik, aga tööstus on siiski USA majanduse stabiilsuse alus. Koos infotehnoloogia arenemisega on loomulikult tööstuses suurenenud elektroonika osatähtsus.

Suur tähtsus tööstuses on alati olnud sõjatehnikal. 20. sajandi esimesel poolel tagas tagas just sõjatehnika tohutu vajadus stabiilse arenemise rasketööstuses.

2.5. TertsiaarsektorViimastel aastatel on tööjõu hõivatus teenindussektoris vähenenud. 1995. aastal oli hõivatus 75,4%, 1999. aastal aga 66,0%. Tööjõu hõivatus tööstuses oli samadel aastatel 22,7% ja 29,2%. (7, lk. 414). Tööstuse osatähtsuse suurenemisega tekib ka töökohti juurde teenindussektoris, kuid järelikult mitte võrdeliselt. Sellised proportsioonid annavad tunnistust teeninduse efektiivsemaks muutumisest, mis on tingitud infoühiskonna arenemisega ehk arvutid hakkavad inimesi asendama. Hinnangulisel üle poole tööjõust on nn. neljandas sektoris ehk hõivatud informaatigaga seonduva tööga.

3. HaldussfäärUSA on föderatiivne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1787. ja jõustus 1789. aastal ja sellesse on tehtud mitmeid parandusi. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress, mis koosneb Esindajatekojast ja Senatist. Esindajatekotta valitakse esindajad igast osariigist otsestel valimistel 2 aastaks võrdeliselt elanike arvuga, Senatisse valitakse iga 6 aasta tagant igast osariigist 2 senaatorit, kusjuures iga kahe aasta tagant valitakse kolmandik senati koosseisust ümber. Riigipea ning valitsuse juht on president, kes moodustab kabineti (valitsuse), mis koosneb departemangude (ministeeriumide juhtidest) - sekretäridest. Igal osariigil on oma põhiseadus ja kahekojaline (Nebraskal ühekojaline) kongress. Osariiki juhib kaheks või neljaks aastaks valitav kuberner. (5, lk. 177-178).

USA on demokraatia musternäidis ja valitsus on alati pooldanud ausat turumajandust. USA poliitiline ja majanduslik ideoloogia on liberaalne, mis lähtub individualismist ja ratsionalismist ning peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, kui üksikisikul on laialdane tegevusvabadus. USA-s on riigi sekkumine ühiskonnaellu minimaalne ja piirdub kodanikuõiguste tagamisega.

4. KultuurMassikultuuris on esikohal kangelaslik motiiv, millel on suur tähtsus kasvatuses. Noored püüavad olla positiivsete kangelaste sarnased ja vanematel on hea seda lapse kasvatamises ära kasutada. Levinud on perekeskne suunitlus, kus kõike tuleb teha koos.

Haridustase on USA-s väga kõrge, maailmas teine. Kõrgharidus on peaegu täielikult tasuline ning Eesti mastaabis ka väga kallis, kuid USA elanikkond on teatavasti väga maksujõuline. Ülikoolidel on võimalik suure eelarve tõttu tagada hea magistriõpe, mis omakorda tagab ka head spetsialistid.

Moto "rohkem on parem" on viinud ameeriklaste tarbimisharjumused tasemini, mille sarnast on mujal maailmas küllalt raske leida. Öeldakse, et üks ameeriklane tarbib ühe kuu jooksul otseselt või kaudselt sama palju toitu kui üks aasialane terve aastaga. Samuti vajab tüüpiline aasialane ühe sajandiku energiast, mida tarbib ameeriklane. Majanduslikult on kõik hästi, sest mida rohkem tarbitakse, seda efektiivsemini turumajandus toimib. Probleem on aga selles, et kaudselt kahjustab üks ameeriklane sama palju keskkonda kui sada aasialast. On selge, et USA seisab muutuste lävel, sest enamus ressursid varem või hiljem ammenduvad.

Allikad1. Tiit Kuningas, "Ameerika Ühendriigid", AS Kirjastus Ilo, 2001.

2. Dorling Kindersley, "Maailma Teatmeatlas", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000.

3. R. H. Jackson, L. E. Hudman, "World Regional Geography", USA 1990.

4. James S. Fisher, "Geography and Development", USA 1995.

5. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. köide, Tallinn "Valgus", 1985.

6. Eesti Entsüklopeedia 13. köide, Tallinn "Eesti Entsüklopeediakirjastus", 1999.

7. Eesti satistika aastaraamat 2001, Eesti Statistikaamet, Tallinn 2001.

8. Mart Vabar, "Majandusgeograafia", TTÜ Kirjastus, Tallinn 1999.

United States

United States

English: Aerial view of Homer Spit and Homer Harbo...